Kirjutasid Kristin Kikerpill ja Lisandra Lipp
Seoses meie koolis toimuva maailmapäevaga, mis keskendub soolisele võrdõiguslikkusele, palusime õpetajatel vastata küsimustikule. Uurisime nende maailmavaadete ja arvamuste kohta võrdõiguslikkuse teemal.
Maailmapäev hõlmab endas mitmeid harivaid tegevusi ja üritusi õpilastele, nagu
debatt teemal „poliitika peaks lähtuma feministlikest vaadetest”
filmi „Miss Representation” vaatamine
Süntaksi episood, kus on teemaks 11. klasside õpilaste arvamused ja arusaamad feminismist
Gea Kangilaski, feminist, kodaniku- ja keskkonnaaktivist, linnavolikogu liige, linnavolikogu keskkonna- ja kultuurikomisjoni liige, kõnelemas oma tööst, kogemustest ja elust meeste domineeritud maailmas/töökeskkonnas
Maailmapäev on sündmus, mille jooksul tutvuvad (kooli)noored või lasteaialapsed globaalsete teemadega huvitavate ja kaasahaaravate tegevuste kaudu. See on võimalus koos õpilastega arutada, kuidas meist igaüks saab neil teemadel kaasa rääkida ning oma suhtumise, käitumise ja valikutega maailma muuta.
Kas Te peate ennast feministiks? Miks või miks mitte?
Mällo: Mehena on ennast natuke raske selle märksõna alla lahterdada. Ma ei ole kindlasti äärmuslike vaadete pooldaja üheski kontekstis. Kui feminismi vaadelda kontekstis, et kõigil peaks olema nende võimetele vastavalt võrdsed võimalused, siis on ilmselt minus mingid feminismi jooned olemas – nagu igas mehes, ma loodan.
Sula: Ei pea end feministiks. Samas ma usun, et naised võivad ja suudavad tegeleda ükskõik millega, aga ma tajun siiski, et naised ja mehed on erinevad ja selle tõttu ei tasu eeldada täpselt sama võimekust.
Tuopi: Jah, sest meestel ja naistel peavad olema võrdsed võimalused. Kuna meie ühiskonnas on liikumisi, mis arvavad, et naiste koht on kodus lastega tegelemine jne, siis peavad naised selle eest seisma. Sama töö eest peab saama võrdset palka.
Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.
Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud teistessegi ühiskonnaelu valdkondadesse. Feminist võib olla iga inimene, olenemata identiteedist.
Tõlgendage, mis on Teie jaoks feminism/võrdõiguslikkus.
Neerut: Kui ma võin plagieerida, siis Feministeeriumi sõnastikus on mu meelest päris kenasti ja mulle sobivalt seletatud, et võrdõiguslikkus „tähendab [kõigi] võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust”. Me jagame seda maakera üksteisega, miks mitte jagada ka vastutust?
Sula: Võrdõiguslikkus minu jaoks on inimeste samaväärne kohtlemine ja feminism on tõestamine, et naised suudavad täpselt sama või rohkem kui mehed.
Grigorjeva: Kõik saavad teha, mida võib teha, vaatamata, mis sugu on (see käib mitte ainult soo kohta!) ja ei ole eelarvamusi selle tõttu. Elus ei pea mängima nii suurt rolli see, mis soost sa oled, mis rassist, keda armastad jne. Vaadatakse ainult seda, mis inimene sa oled. Muidugi peab arvestama teiste inimeste õigustega: kellegi vabadus ei pea rikkuma teise inimese vabadust.
Sooline võrdõiguslikkus on soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe.
Kes on Teie elus tugev naiseeskuju?
Tuopi: Mina ise.
Gerassimenko: Neid on palju, näiteks minu vanaema Zinaida, kes julges elada metsaarmastaja ja vabadusearmastaja elu pereema staatusest hoolimata;
minu tädi Jelena, kes kaitses oma lapsi ja ennast vägivaldse mehe eest.
Mällo: Ema ja elukaaslane.
Neerut: Üht on keeruline valida. Mul on vedanud, et mu ümber on palju tugevaid naisi: vanaemadest sõbrannade ja kolleegideni välja.
Tihti on inimese esimene eeskuju tema lapsevanem.
Kas arvate, et palgalõhe on senini reaalsus?
Jostov: Eestis mitte. Ma ei usu, et sama töö eest makstaks ühe soo esindajale vähem/rohkem kui teisele. Palk sõltub ikkagi sellest, mis sellele ametikohale on ette nähtud või milles töötaja ja tööandja kokku lepivad.
Allik: Paraku küll. Paljuski on see seotud sellega, et traditsioonilised nn naiste tööd on madalamalt tasustatud.
Loigu: Jah, on. Samuti teevad naised meestega võrreldes ebaproportsionaalselt palju tasustamata tööd kodus.
Sula: Mina ei ole sellega otseselt kokku puutunud, aga näiteks spordi seisukohalt on kindlasti olemas. Samas meeste sport pakub mõnes mõttes rohkem atleetlikkust, mis võib olla vaatemängulisem ja sellest tulenevalt on ka erinevused. Kas see on minu meelest n-ö aus, keeruline öelda, kohati pigem jah.
Palgalõhe näitab mees- ja naistöötajate brutotunnipalga erinevust tegevusala põhigruppide järgi. Palgalõhe teadasaamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud summa jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga.
Eestis on keskmiselt palgalõhe 351€. Suurim palgalõheprotsent on Harju maakonnas 19,29–23,23%.
Kas abort peaks jääma legaalseks? Miks või miks mitte?
Mällo: Abort on väga isiklik ja naise või siis ideaalis kahe partneri ühine otsus. Selle üle ei saa keegi teine otsustada, kas naine tahab või ei taha sünnitada. Siin ei ole küsimust, abort peab jääma legaalseks. Oluline on teavitustöö, et see ei ole asjalik lapsesaamise vältimise viis.
Gerassimenko: Kindlasti: abort peaks olema kättesaadav JA väga harv, aga naist (või naisekehaga muust soost inimest) ei saa mingil juhul sundida sünnitama, juhul kui tema ise seda enda jaoks võimalikuks ei pea, ja kuigi abort on suurte riskidega emotsionaalselt keeruline otsustus, peaks see igale inimesele vajadusel kättesaadav olema.
Leek: Kindlasti legaalseks. Naistel peab olema õigus otsustada, kas sellel konkreetsel hetkel on nad valmis last sünnitama või mitte.
Emotsionaalselt ja moraalselt on raseduse katkestamine naise jaoks sageli väga raske otsus. Rasedust võib katkestada vaid naise enda tahtel ja nõusolekul.
Abordi tegemine majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel on aktsepteeritud 37% riikides. Abordi tegemine ainult naise soovil on lubatud 34% riikides.