Selleks, et keskharidus Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis omandada, peab iga gümnasist kirjutama uurimistöö. Kuidas läbida see kadalipp, kaotamata kõiki oma ajurakke?
Oma uurimistöö kogemusest olid nõus rääkima Esme Püss ning 2023 õpilaste teadusfestivali II vooru jõudnud noored uurijad Janely Semilarski tööga “Mikroplast Peipsi järve rääbise (Coregonus albula) ja samasuvise koha (Sander lucioperca) seedekulgas”, Annika Mägimets oma tööga “Lasteraamatu “Tähte ja Lumemetsade saare saladused” loomine” ning Angelina Roosimägi “Põlve trochlea-plastika, tuberositas tibiae traspositsioon ja MPFL rekonstruktsioon”
Esme Püss “Võrumaa naise rahvarõivaste eeskujul tänavamoe kollektsiooni loomine”
Millised olid Sinu töö teema valikuvariandid lisaks sellele, mille valisid? Kuidas osutus just see valituks?
Teadsin kindlasti, et tahan oma töös keskenduda rahvariietele, sest valdkonna vastu tekkis huvi, kui sain võimaluse neid kanda, lisaks oli see pigem ebapopulaarne teemavalik. Mõtlesin ühe varasema töö eeskujul teha käsitsi valmis üks rahvariideelement, kuid sain üsna kohe aru, et see ei leia mul kasutust ja pole eriti minu huvidega kooskõlas. Siis tuli järsku füüsikatunnis idee kombineerida rahvariided tänavamoega, mis mind väga kõnetab. Otsustasin jääda selle juurde, sest tahtsin järele proovida, kas disainimine istub mulle ja võiks olla midagi, mida edasi õppima minna.
Millest töö kirjalikus osas rääkisid?
Kirjalik osa keskendus rahvariiete ajaloole, Võru naise rahvarõivaste osade ja mustrite kirjeldamisele ning 2022. aasta tänavamoe trendidele. Kirjalikust osast sain praktiliseks tööks välja võtta seitse rahvarõiva osa ja kuus tänavastiili trendi, et neid omavahel kombineerida disainideks.
Kunas alustasite töö kirjutamist? Kas peaks tegema seda suvel või jõuab ka kooli kõrvalt valmis?
Mina alustasin tööga septembri teises pooles, seega kooli kõrvalt on täiesti võimalik see valmis saada, kui tegeled tööga järjepidevalt. Näiteks detsembri vaheajaga jõudsin ma enda disainimise poolega valmis, tänu millele oli kevad palju kergem. Siiski võiks suvel ideid koguda, et sügisel paanikamomenti ei tekiks.
Kaua töö tegemine aega võttis? Mis oli kõige ajamahukam?
Suurem osa sai tehtud umbes nelja kuuga, aga ma tegelesin tööga ka sellel perioodil väga intensiivselt, peaaegu igal nädalavahetusel ja vaheaegadel. Kõige ajamahukamaks osutus disainimise protsess alates planeerimisest ja lõpetades digitaalse joonistamisega, kuid minu õnneks nautisin seda osa ka kõige rohkem.
Millised olid suuremad raskused? Mis oli lihtsam, kui esialgu arvasid?
Väga midagi hullu polnudki, aga alguses oli keeruline teema raamide tajumine ehk tihti ei suutnud ma otsustada, mis osa töösse jätta ja mis mitte. Mõne kirjutatud osa eemaldasin alles hiljem, et teema ei tunduks väga laialivalguv. Minu arvates oli kogu töö protsess lihtsam kui esialgu arvasin, sest sügisel juba enne alustamist tundus see kõik üle jõu käiv ja lõppu ei paistnud, kuid tegelikult oli täiesti tehtav.
Kas ja kuidas töö maht muutus?
Esimest korda muutus maht, kui kitsendasin teema kogu Eesti rahvariietelt ainult Võru omadele, sest juba maakonnasiseselt on palju materjali, millest rääkida. Lisaks kui nägin, et naisteriietega tegelemine on piisavalt mahukas, siis jätsin meesteriided välja.
Kui Sul oleks võimalik teha veel üks uurimistöö, siis mis teemal see oleks ja miks?
Mingi hetk käis peast läbi mõte teha enda moe-show, kuhu kokku koguda noorte moeloojate teosed, sest see oleks mulle endale nii huvitav kogemus ja annaks võimaluse ka noortele enda töid reklaamida. Samuti oleks asjakohane teha enda praegusele uurimistööle nii-öelda teine osa ehk siis meeste rahvariietele keskenduda, sest siis oleks olemas kogu komplekt.
Kas soovitaksite sarnast tööd teha? Miks? Kuidas Sinu tööd saaks edasi arendada?
Moehuvilistele soovitan kindlasti, sest see paneb loomingulisuse täiega proovile ja võib-olla aitab see leida enda kire. Minu tööd saaks arendada eelnevalt mainitud meesteriietega tegelemisega või valminud disainide elluviimisega, mis oleks ülimalt lahe.
Õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor (õpilaste teadusfestival)
Õpilaste teadusfestival on üritus, mille eesmärk on tutvustada ning populariseerida teadust laiemale üldsusele. Selleaastasele õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitas oma uurimis- või loovtöö 224 noort üle kogu Eesti, kellest 91 jõudsid edasi II vooru, õpilaste teadusfestivalile. Lisaks olid teadusfestivalil esindatud algklasside uurimistööd.
ERMis toimununud festivalile jõudes olid mõne kuu taguse Poska balli saali täitnud elevil noored, kes olid tulnud vaatama kaasmaalaste loodud einevaid teadusprojekte, ning noored uurijad, kes tutvustasid oma tööd, sära silmis. Tööde teemad olid väga varieeruvad, alates loodusteadustest lõpetades sotsiaalteadustega. Näiteks olid esindatud tööd ajaloost, antropoloogiast kuid samas ka füüsikast, keemiast ja meditsiinist.
Selleaastasel Õpilaste Teadusfestivalil oli esindatud ka kolme Poska gümnastisti tööd, kellest igaüks oli nõus jagama oma muljeid seoses uurimistööga ning festivalil osalemisega.
Millised olid teie valikuvariandid lisaks sellele, mille valisite? Kuidas osutus just see valituks?
Angelina: Alguses tahtsin uurida ühte haigust - luukasvajat ehk osteosakroomi. Sellise teema puhul poleks ma aga saanud midagi praktiliselt kasulikku teha. Siis meenus, et mul oli endal paar aastat tagasi olnud põlveoperatsioon ning kui teeksin uurimistöö sellest, saaksin teha koostööd mind ennast opereerinud kirurgiga ning reaalselt midagi koostada ja tööl oleks ka praktiline väärtus.
Janely: Lisaks valitud uurimistöö teemale ei olnudki otseselt teisi variante, mille vahel ma oleks pidanud kaaluma. Mikroplasti Peipsi rääbise seedekulglast sattusin ma uurima pooljuhuslikult. Ma teadsin, et tahan teha midagi, mis oleks seotud loodusega. Seejärel asusin internetist otsima ideid ja leidsin ennast lugemas mikroplastiga seotud teemadel, mis käivitasid minus mõtte uurida seda kaladest.
Annika: Hakkasin juba 10. klassis varakult mõtlema, mida uurimistööks teha soovin, ning esimene idee oli luua kokaraamat oma perekonna retseptidest. Lasteraamatu kirjutamise idee tuli 2020. aasta oktoobris, kui silme ette kerkis pilt huntidega üle põllu jooksvast tüdrukust. Detsembris osalesin loovkirjutamise kursusel, kus panin kirja oma raamatu esimesed read ja otsustasin uurimistööna kirjutada lasteraamatu.
Kas soovitaksite sarnast tööd teha? Miks?
Angelina: Soovitan sarnast tööd teha vaid siis, kui teema vastu on sügav huvi ja kui on võimalus teha tihedat koostööd oma ala spetsialistiga. Tegemist on küllaltki keerulise tööga ja kui huvi pole piisav ja pole kõrvalist abi, siis ei ole selle tegemisel suuremat mõtet.
Janely: Soovitan sarnast tööd neile, kellel on teema vastu päriselt suur huvi, jagub palju kannatlikkust ning laboritöö ja kalad ei hirmuta.
Annika: Väga soovitan kirjutamishuvilistel end proovile panna ning raamatuid ja luulekogusid luua, et eesti kirjandust rikastada ja ehk ka enda kohta midagi uut õppida.
Rääkige lähemalt, mida pidite tegema selleks, et töö teadusfestile saata, ning mida tegite teadusfestil.
Angelina: 1) Töö konkursile esitamiseks pidin ma esiteks töö valmis tegema, mille protsess oli küllaltki pikk, aga ka hariv ja väljakutsuv. Siis pidin ma lihtsalt oma julguse kokku koguma ja juhendajale teada andma, et nonii läheb saatmiseks. :)
2)Teadusfestivalil olen pidanud oma tööd kirjeldama ja küsimustele vastama, mis on jällegi olnud paras väljakutse, sest taastun veel mandlioperatsioonist ega saa rääkida - olen sunnitud seda kirjalikult tegema. Päris jama, kui saad rääkivale inimesele ainult ebamugava naeratusega vastata. Sain siiski hakkama ja kõigile vastused kirja pandud ning kogu see üritus oli üllatavalt tore!
Janely: 1) Selleks, et töö õpilaste teadustööde riiklikule konkursile saata, täiustasin ma oma tööd varem uuritud samasuviste kohade seedekulglast leitud mikroplasti leidude tulemustega. Parandasin kooli retsensendi ja juhendaja märgitud vigu ning viimistlesin tööd paremaks. Lisaks uurimistöö põhifailile ja ingliskeelsele kokkuvõttele pidin koostama ka eestikeelse kokkuvõtte, mis annaks ülevaate tööst. Seejärel oli vaja töö konkursile esitada ja jääda pikisilmi ootama vastust. Viimaks, pärast kutse saamist teise vooru, tuli koostada poster, mis annaks ülevaate tehtud tööst.
2) Teadusfestivalil oli minu ülesanne tutvustada oma uurimistööd žüriile ning kõigile huvilistele, kes teadusfestivalile on tulnud.
Annika: 1) Töö konkursile esitamiseks vaatasin üle oma uurimistöö õigekirja ja parendasin lauseid. Lisaks oli vaja kirjutada eestikeelne ja ingliskeelne kokkuvõte tööst.
2) Teadusfestivalil käib iga õpilase juures etteantud kellaaegadel kolm žürii liiget, kellele tuleb rääkida oma tööst ning vastata nende küsimustele. Minu kogemusel olid kõik žürii liikmed väga sõbralikud ja huvitatud minu tööst. Muul ajal saab vestelda ja rääkida oma tööst huvilistega, kes boksi ette seisma jäävad.
Kas ja kuidas muutis teie kogemust töö konkursile saatmine? Kas soovitaksite seda ka teistele?
Angelina: Töö konkursile saatmine muutis mind kindlasti julgemaks ja andis motivatsiooni katsetada sarnaseid asju ka tulevikus. Väga äge kogemus, soovitan kindlasti teistele samuti!
Janely: Tänu uurimistöö konkursile saatmisele on mul olnud võimalus suhelda inimestega, kes on huvitatud samast teemast, jagada mõtteid, saada ideid ja soovitusi. Samuti on kogu protsess andnud juurde inspiratsiooni, et tulevikus võib-olla sama teemat edasi uurida.
Julgustan kõiki proovima, kes tunnevad, et nende töö on hästi välja kukkunud, paneb silmad särama ning suudab pakkuda konkurentsi teistele töödele.
Annika: Uurimistööde konkursil teise vooru pääsemine tekitas väga hea tunde, kuna ma ei osanud arvata, et ma festivalile saan. Soovitan väga kõigil oma uurimistöödega pingutada ja konkursile saata, sest teadusfestivalil osalemine oli mulle imeline kogemus uute inimestega tutvumise, soovituste uurimistöö kohta ja positiivsuse poolest.
Lisaks teadustööde esitamisele oli festivali raames võimalik külastada ka mitmeid töötubasid ja lavaprogrammi, kus osalesid nii külastajad kui ka noored uurijad. Näiteks sai vaadata teadusteatri etendusi või kuulata loengut “Kuidas hoida eesti keelt Youtube’i teadust populariseerivate videote abil?”
Kogu festivali atmosfäär oli väga inspireeriv ning nii külastajad kui ka osalejad said laiendada oma silmaringi ja koguda ideid oma loov-, uurimis- või isegi bakalaureusetöö tegemiseks.
Nipid, nõuanded ning muu tore, mida tööd koostades meeles hoida.
Juhendaja valik. See on kindlasti oluline otsus, näiteks juhul, kui teha midagi väga spetsiifilist – uurida Emajõe vee kvaliteeti ja keemilist sisaldust –, siis on mõistlik valida õpetaja, kes sellest teemast teab. Samas kui teha midagi üldisemat, näiteks küsitlus, siis ei ole suurt vahet, mis õpetaja Sind juhendab.
Teema valik. Ära vali teemat, millest Sa midagi ei tea. Uurimistöö pole koht, kus hakata midagi nullist õppima, sest kooli koormuse kõrvalt ei soovi Sa nii mahukat tööd ette võtta.
PS! Ühe aastaga on väga keeruline mingil alal spetsialistiks saada.
Lisaks vali teema, mis sind huvitab. Tõsiselt. Kui teema Sind ei huvita, siis sa ei suuda end motiveerida sellekohast tööd tegema.
Kunas alustada töö kirjutamisega? Juhul kui töömaht on suur, või tavapäraselt käid kooli kõrvalt veel mitmes huviringis, on mõtekas alustada oma töö tegemist juba suvel. Kui suvel ei ole mahti ega/või aega, siis alusta kirjutamist kohe 11. klassi alguses. See pea pool aastat, mis töö valmimiseks 11. klassis on, ei ole pikk aeg.
Lisaks, vormista töö kohe õigesti. Pole mõtet kirjutada töö valmis Times New Romaniga, kui hiljem on vaja see Ariali peale muuta. Samuti ei ole mõistlik tööd algul valmis kirjutada ning siis hakata refereeringuid-tsiaate viitama. Viita kohe, kui oled materjali kasutanud.
Lõpetuseks, pea tähtaegadest kinni. Üks lihtsamaid kohti, kus punkte kaotada on töö esitamine peale etteantud tähtaega.
