Helena Saare
Gümnaasiumitee lahutamatuks osaks on uurimustööd. Ka sel aastal oli huvitavaid projekte ja uurimusi palju, kuid Sihker toob välja mõned väljapaistvamad, mis võiksid ka tulevastele üheteistkümnendikele inspiratsiooni anda.
1. Maria Sirelin Paltser “Jäätmete vähendamine nullkulu meetodil”
Minu uurimistöö teema oli "Jäätmete vähendamine nullkulu meetodil". Püüdsin elada 30 päeva prügi tootmata (prügi alla kuulus kõik, mida ei oleks saanud korduvkasutada, komposteerida või ümbertöötlusesse viia). Valisin sellise teema, sest ma tahtsin teha midagi sellist, millest on minu arvates ka reaalselt mingit kasu. Katse tegin eelmise aasta augustis. See ei olnud väga keeruline, kuid nõudis ette planeerimist ja ma pidin läbi mõtlema, mis olid asjad, millest saan päriselt loobuda ja millest mitte. Hiljem teooria kirjutamine oli võib-olla kõige raskem kogu tööst, sest see tuli siduda praktilise osaga, et luua tervik. Ma pisut viivitasin sellega ja oleks pidanud sellega varem alustama. Neile, kes hakkavad kunagi uurimistööd tegema, soovitan valida teema, mis ei oleks väga lai. Olge detailsed, keskenduge mõnele pisiasjale. Hiljem võib tööd olla keeruline kirjutada, kui teema on liiga üldine.
2. Johanna Lilleõis “Kahe auto monteerimine üheks”
Valisin sellise uurimistöö teema, kuna tahtsin teha midagi enda kätega ja seeläbi taaskasutada vanu materjale. Lõpuks otsustasin autoehituse kasuks, sest sellel oli lisaks füüsilisele tulemusele ka minul võimalus lähedalt uurida sõiduki töötamise põhimõtet. Selleks, et töödega alustada, pidin võrdlemisi pikalt otsima soovitud osasid. Pean tunnistama, et kogu see projekt kujunes päris kulukaks.
Võib-olla on naljakas, et tüdruk midagi sellist teeb, kuid ma usun, et see annabki mu tööle natuke lisaväärtust, kuna seda väga tihti ei näe. Lisaks sain palju teadmisi, millest võib mulle tulevikus kasu olla, kuid tõenäoliselt ainult juhul, kui tegemist on mõne vanema sõidukiga, sest uurimistöös sai tegeletud just aega näinud autodega.
Projekti vältel ei olnud aeg kahjuks mu suurim liitlane. Küll oli koolis palju tegemist ja ma ei jõudnud sõita Tallinnasse, et autoga tegeleda, või ei olnud mu juhendajal vaba aega, kuna tema töögraafik oli meeletult tihe. Seega tõesti arvan, et mida varem sellise projektiga alustada, seda parem, kuna ootamatusi tuleb alati ette ja hea on olla valmistunud.
Soovitan jääda rahulikuks ning teha oma tööst nii palju kui võimalik. Mina muretsesin meeletult, kuna ei jõudnud alguses seatud eesmärgini, kuid uurimistöid tehakse selleks, et õppida. Kuigi ma ei saanud oma autot valmis, olen sellegipoolest väga uhke, et isegi nii palju tehtud sai ning kavatsen projekti kindlasti gümnaasiumi lõpuks valmis saada.
3. Riki-Taavi Nurm “Käärimisprotsess õuntest etanooli kääritamise näitel ja õppematerjali koostamine (praktiline töö)”
Suvel kirjeldas sõber, kuidas saada õuntest etanooli, ning otsustasin, et see oleks põnev uurimistöö teema. Minu uurimistöö siht oli saada õuntest etanool ning koostada õppematerjal käärimise kohta. Praktilise poole tegemine ei läinud kahjuks nii sujuvalt, kui oleksin tahtnud. Alustuseks ei õnnestunud õuntest saada head mahla ja tuli leppida vesise püreega. Tegin ka mõningaid hooletusvigu, näiteks ei arvestanud kohe, et püree ja mahla tihedused ei ole võrdsed, mistõttu tuli hulk arvutusi uuesti teha. Etanooli väljakuumutamine pidi teoorias ilusti laabuma, kuid koolis olevate liivavannide manuaalid olid kuhugi kadunud ning tuttavalt saadud suurte koguste jaoks mõeldud anumas oli temperatuuri liiga raske ühtlasena hoida. Kuna esitamise tähtaeg lähenes kiiresti, pidin kasutama piirituslampi ning kuumutama väga väikeste koguste kaupa. Siiski ei läinud töö ainult ebasujuvalt, teoreetiline pool läks kenasti, allikate leidmine tundus küll alguses keeruline, kuid lõpuks leidsin Vello Tohveri teose „Üldine biokeemia“, mis osutus tõeliseks kullapajaks.
Arvan, et oleks lahe teha veel sarnaseid töid, näiteks võiks jälgida käärimisprotsessi, kasutades mõnda muud toorainet, miks mitte kartulit või mõnda teravilja. Samuti oleks põnev viia läbi teist sorti käärimine, näiteks piimhappekäärimine. Tagantjärele oskan ka soovitada tegijatel proovida teha tööd koostöös Chemicumiga: neil peaks olema võrdlemisi innovatiivne varustus, mis muudab praktilise osa tegemise efektiivsemaks.
4. Õpilasfirma Pulbrimeistrid
Õpilasfirma Pulbrimeistrid pakub imemaitsvaid käsitööna valminud popkorni maitseaineid. Meie missioon on ühendada inimesi lõbusate filmiõhtute kaudu ning tuua turule uuenduslikke maitseid.
Idee luua maitseid popkornile tuli tegelikult otsesest vajadusest: et kuskil ei müüdud popkorni maitseainet koduseks kasutamiseks, ning kuna ise oleme suured popkorni entusiastid, siis otsustasime ise turuaugu täita ja maitseid valmistada.
Suurimaks proovikiviks osutus disaini tegemine, sest ühelgi liikmel polnud aimugi, kuidas käsitleda Photoshopi programmi, et teha valmis firma logo. Käisime printimiskeskuses kokku umbes seitse korda, sest alati oli mingi väike viga sees, mida pidi parandama – kas siis faili mõõtmed olid valed või sai disainil kirjasuurus liiga suur. Lisaks oli raske ka aega leida firma kõrvalt koolitöö jaoks või vastupidi.
Tõsiselt lahe oli midagi nullist ise üles ehitada ja oma toodet müüa. Saime rohkelt oskusi, mida tulevikus vaja läheb – müügioskus, koostööpartnerite otsimine ning ka rohkelt kasulikke kontakte, ning mis põhiline, õppisime oma hirmudest üle olema.
Kindlasti soovitame igal noorel, kel on vähegi huvi ettevõtluse vastu, panna end proovile, luues ise midagi, mis teda huvitab. Õpilasfirma annab ettekujutluse päris ettevõtlusmaailmast turvalisel viisil ning on omamoodi seikluseks. NB! Noored ettevõtjad, hoidke oma finantsarvestus juba algusest peale korras, sest tagantjärele on raske vigu siluda.
Tulevikus tahame kindlasti jõuda Eesti ning ka naaberriikide kinodesse ja poelettidele. Plaanime välja töötada veel mitmeid erinevaid maitseid ning soovime, et meie pulbrid annaksid särtsu juurde kodustele kinoelamustele ka edaspidi.
