top of page
Search
sihkerjpg

SUURTE SAMMUDEGA KLIIMASÕBRALIKU TULEVIKU POOLE

Updated: May 1, 2020

Lyseth Luik


 

Väikesed sammud on olulised eesmärgini jõudmisel. Aeg annab võimaluse tegutseda tasakaalukalt ja tulemus on nähtav aja möödudes. Seevastu suurte sammude puhul on tulemuse nägemiseks väiksem ajakulu ja tulemuse mõju suurem. Kliima soojenemine vajab mõlemat liiki samme, aga praegu, kui selle pidurdamiseks on väga vähe aega, on vaja mõjukamaid. Iga inimene saab astuda väikseid samme ja muuta need harjumuseks, näiteks piirates oma tarbimisvajadusi, ostes biolagunevaid tooteid, kasutades ühistransporti või eelistades üldsegi jalutamist. Paraku ei garanteeri väikesed sammud kliima soojenemise pidurdumist, sest mitte kõik maailmas ei muretse ega jälgi oma ökoloogilist jalajälge. Siinkohal oleksid suured sammud need, mis tagaksid tõhususe, sest need kaasaksid terve inimkonna. Tähtis on riikide osalus, nende panus ja koostöövalmidus oma rahva ja teiste riikidega. Koostöö ja ühised tegutsemised aitavad kliima soojenemist kõige kiiremini ja mõjukamalt peatada, leides üheskoos lahendusi ja pakkudes üksteisele abikätt, olgu see siis elukoha või rahaliste toetustena.


Ühine suur samm oleks fossiilkütustest saadud energia asendamine taastuv energiaga, nagu biomass, päikese-, tuule- ja hüdroenergia. Taastuvate energiaallikatega ei pea muretsema nende otsa saamise pärast ega neid pidevalt juurde kaevandama. Ometi on taastuva energia kasutus maailmas väike. 2018. aastal moodustas taastuva energia osakaal 25,1% ja fossiilsete kütuste osakaal 64,2% maailma energiaallikatest. Üks põhjus taastumatute energiaallikate kasutamisel on suur majanduslik tulu ning ei osata näha, et tulu võiks olla ka taastuva energia kasutamisel. Teine põhjus on päikesepaneelide, tuulegeneraatorite ja hüdroelektrijaamade ehituseks vajaminevate ressursside puudumine. Näiteks Etioopia, mis on üks maailma vähearenenumaid riike, saab oma energia põhiliselt biomassist, mis on taastuv energia. Etioopial on aasta ringi palju päikesevalgust, mis kataks terve riigi energiavajaduse. Riik on aga vaene, mistõttu pole raha, mida taastuvasse energiasse investeerida. Jõuame taas riikidevahelise koostöö juurde. Arenenud riigid peaksid arengumaid aitama. Etioopia võimekus toota taastuvat energiat on piisav, et seda saaks eksportida, mis aitaks riigil areneda ja täiustaks teiste maade energiavarusid. Teiseks muutuks arengumaades elujärg paremaks, inimesed saaks elektrit ja elutingimused paraneksid. Elujärje paranemine on tegelikult iga riigi huvides, sest paljud hätta jäänud inimesed lahkuvad oma kodumaalt, et leida parem koht elamiseks. Lisaks elujärje parandamist otsivatele pagulastele lisandub kliimaprobleemide tõttu kliimapagulasi. Maa keskmise temperatuuri tõustes suureneb jääliustike sulamine, mille sulavesi jõuab edasi maailmamerre, tõstes selle taset. Nii jäävad paljud rannikualad vee alla. Teiseks kaasnevad temperatuuri tõusuga põuad ja kuumalained. Eesti võiks olla eeskuju ja hakata kasutama terve riigi piires taastuvat energiat. Oleme koos Põhjamaade ja osaliselt ka Euroopaga vabal energiaturul. Kui Eesti hakkab kasutama taastuvat energiat, pakub ta konkurentsi ja motivatsiooni taastuva energia kasutamiseks teistele vabal turul olevatele riikidele. Peamiselt seetõttu, et taastuv energia on odavam ja ei soovita osta kallimat. Nii väheneks fossiilkütuste kasutamine ja kliimapõgenike arv. Abivajajaid tuleb ikka aidata ja ka toetada vähearenenud riike, et oma riigi rahvas saaks muretult elada sünnimaal.


Teine suur samm on piirata tarbimisvajadusi kõigi inimeste seas. Impulsi ajel ostetakse riideid, toitu, nipsasju ja muud, mõtlemata ostetud toote vajalikkusele ja kasutusalale. Riiete puhul on olukord eriti keeruline. Soovitakse käia moe ja ajaga kaasas, mõnda ilusat rõivaeset nähes tuleb ikka tahtmine seda osta, et seda hiljem ka teistele demonstreerida. Arvestades, et ühe puuvillase T-särgi peale kulub umbes 2700 liitrit vett ja kui juba peale paari kandmist see prügimäele jõuab, siis mina pigem tunneksin süüd sellise vee raiskamise ja looduse saastamise pärast. Moetööstus kasutab aastas umbes 79 000 000 000 m3 magevett, millega saaks kustutada 110 miljoni inimese janu terve aasta jooksul. Lisaks sisaldavad paljud riided mürgiseid kemikaale, mis võivad prügimäel vale hoiustamise tõttu jõuda põhjavette ja veekogudes elusorganismidesse. Polüester-, nailon- ja akrüülkangad sisaldavad plastikkiude. Keskkonnasõbralikud materjalid on näiteks kanep, sojasiid ja orgaaniline puuvill, millele on tavaliselt omane helepruun, heleroheline või kreemikas värv. Vee ja looduse säästmiseks tuleks eelisjärjekorras osta riideid taaskasutuspoodidest. Samuti järgida põhimõtet kanda riideeset vähemalt 30 korda. See on levinud viis, mis suunab ostma vähem ning praktilisemaid asju. Toiduga on samuti kurb olukord. Seda kiputakse ostma korraga liiga palju, mistõttu see rikneb ja leiab tee prügikasti. Koos toiduga satub prügimäele ka seda ümbritsev pakend, näiteks plastikpakend, mis on üks suurim saastaja. Plastikut söövad linnud, maapealsed loomad ja plastiku veekokku jõudes sealsed elusorganismid. Nagu riietega, kaasnevad ka toidu ja toidupakendiga erinevad ohtlikud kemikaalid. Seega on oluline, et ostaksime toitu koguses, mida reaalselt jõuame ära tarbida, ja pakendi toidust tühjaks teeksime, sest siit tuleb ka järgmine samm keskkonnasõbraliku eluviisi poole – prügi sorteerimine, mille eeldus on puhas pakend. Prügi sorteerimine on üks lihtsamaid viise, kuidas säästa loodust, loomade elusid ja raha. Korraliku sorteerimisega väheneks ka prügivedu, kuid paraku sorteeritakse prügi vähe. Eesti on teinud juba väikseid samme prügi sorteerimise suurendamiseks, näiteks on paigaldatud rohkem prügikaste eri materjalidele. Sorteerimist on lihtsustatud ning prügikastil on välja toodud veel alammaterjalid, mis teatud kohta lähevad. Vähese sorteerimise probleem tuleneb inimeste viitsimatusest ja vähesest teadlikkusest – inimesed ei tea, kas nad sorteerivad õigesti. Lahenduseks on pakutud igalt perelt prügi sorteerimise nõudmist, mis oleks arvatavasti tõhus, sest paljudele on siiski oluline raha säästmine ja see suurendaks paljude inimeste motivatsiooni. Samuti tuleks käia koolides ja televisioonis rohkem rääkimas prügi sorteerimisest. Kolmandaks võiks olla aastas mitu üleriigilist talgupäeva, kus inimesed ühiselt looduses olles teeksid midagi kliima ja keskkonna heaks. Praegu on juba selles laadis olemas "Teeme ära" talgud ja ülemaailmsed koristuspäevad. Mõni selline üritus võiks olla kohustuslik kõigile. On ka võimalik planeerida looduses veedetav päev kooli õppeprogrammi ja töötajatele üheks tööpäevaks. Tegevusi, mida talgutel ühiselt teha, on mitmeid. Esiteks saab jäätmeid koristada metsast, linnast, veekogude äärest ja neid ka sorteerida materjali järgi. Teine võimalus on istutada puid. Raadamine ehk metsa maha võtmine on ülemaailmne probleem. Mets kui üks osa taimedest on Maa kopsud ja inimesed kahjustavad neid oma tegevusega, oma soovide eesmärgil. Tavaliselt on metsaraie põhjus puude põletamisel saadav kütus, puust valmistavad esemed, nagu paber ja mööbel, ning põllumajanduse soov laiendada kasumlikke põllulappe metsa arvelt. Põllumajandus on samuti üks oluline keskkonna saastamise valdkond, suure veekasutuse ja kariloomade mäletsemise käigus metaani eraldamisega. Samuti põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõus kuumust ja kuivust, mis võib viia metsapõlenguteni. Näiteks Amazonase vihmametsad varustavad maailma 20% hapnikuga ja 20% mageveega. Kui aga mets täiesti ära kaob, kaoksid need 20% mõlemast valdkonnast. Seega on puude osakaal maailmas väga oluline ja neid tuleks eelkõige kasvatada vihmametsades. Kolmandaks, neile, kellel pole tervislikel põhjustel võimalik osaleda sellisel ettevõtmisel, võiks näidata televiisorist või suurema rühma puhul minna keegi rääkima, kuidas saab olla keskkonnasäästlik. Üheskoos arutada erinevate kliimaprobleemide ja nendele pakutavate lahenduste üle. Niimoodi saab tõsta teadlikkust inimeste seas, mis võib olla väga motiveeriv, ja teha ära midagi üheskoos.


Praegu on viimane hetk peatada kliima soojenemine. Me ei saa mõelda ainult iseendale, vaid peame mõtlema ka tulevaste põlvkondade peale, kelleks on meie väiksemad sugulased, nooremad õed-vennad, lapsed, nende lapsed. Miks peaksid nemad kannatama tulevikus meie tegutsematuse pärast? Ilma midagi ette võtmata surevad tõenäoliselt paljud praegused looma- ja taimeliigid välja. Palun mõelgem tulevaste põlvkondade peale ja teeme koos nii, et nemad saaksid samuti planeedil Maa elada.


 

Aitäh, Lyseth, et oma mõtteid jagasid!

Kui Lysethi jutt sind mõtlema pani, ja tahaksid veel teema kohta uurida, siis siin on mõned artiklid ja videod, mis autorit inspireerisid:


Katharine Hayhoe Ted talk kliimakriisist rääkimise olulisusest:


Suured sammud


Moetööstus:










68 views0 comments

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page