Nora Nõmm
Fotod: Nora Nõmm
11. mail lõppes abiturientide registreerimine riigieksamitele. Eriolukorra tõttu otsustati ära jätta inglise keele riigieksam ning vabatahtlikuks muudeti eesti keele ja matemaatika riigieksamid ning koolieksam. Riigieksamite sooritamisest otsustas loobuda 17% õpilastest. Vestlesime abivalmite vastajatega eksamitest äraütlemise tagajärgedest ja riigieksamite tulevikust.
Sotsiaaltöö ja -poliitika esimese kursuse tudeng Alice arvas, et kui kõrgkooli astumine ei ole õpilase tulevikuplaanides või kui soovitud õppekavale kandideerides ei nõuta riigieksamite tulemusi, on loobumine hea variant. Siiski nentis ta, et kuigi Tartu Ülikool ei ole psühholoogia suuna sisseastumistingimustesse lisanud eksamipunkte, küsiti sellele vaatamata neid erialakatses. Olles kuulnud ka teiste tudengite kogemusi, usub ta, et ülikool võtab õpilaste eksamitulemusi mingil määral arvesse ikkagi kõikidel õppekavadel. 47-aastane kõrgharidusega Riina arvab, et lõpueksamid on edasiseks eluks hädavajalikud. “Ma arvan, et loobujad ei ole kaalunud võimalust edasi õppida ja suhtuvad oma tulevikku kergekäeliselt,” lisab ta.
Jaan Poska gümnaasiumi 12. klassi õpilane Airiin nentis, et muudatused eksamite korralduses on kaasa toonud omajagu segadust, mis on tingitud nii distantsõppest kui ka pikast ebakindlast perioodist. Akadeemilise testi ära jäämine näitas, et riigieksami sooritamine võib tulla kasuks, isegi kui algne plaan ei vajanud seda.
Elis, Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane, vastas: “Ma ei sooritaks eksameid vaid juhul, kui distantsõpe absoluutselt minu jaoks ei sobiks, kui ma ei tuleks eksamiteks valmistumisega üldse toime.” Ta usub, et riigieksamid on olulised inimese närvide treenimisel. “Eksamitest loobujad võivad kaotada hea kogemuse. Kui loobuja läheb ülikooli, võib tal olla keerulisem eksameid ja suuremaid töid teha,” toonitas ta.
Uurides, kas riigieksamid peaksid ka edaspidi vabatahtlikud olema, arvas enamik vastajaid, et tulevikus peaksid need gümnaasiumi lõpetamiseks ikkagi kohustuslikud olema. Tudeng Alice ja bussijuht Üllar mainisid, et kohustuslikud eksamid aitavad motivatsiooni hoida ja tagavad selle, et õpilased endale koolitöö selgeks teeksid. Seevastu usub jurist Margus, et eksamid peaksid ka edaspidi valikuliseks jääma. “Positiivne on see, et vähesema edasijõudmisega õpilased jäävad traumast ilma [---]. Ära jätaksin täiesti kindlasti matemaatika ja muud sellised reaalained,” selgitas ta.
Paistab, et kuigi igal vastajal olid erinevad argumendid oma arvamuse põhjendamiseks, peetakse enamasti riigieksameid oluliseks osaks gümnaasiumiteest. Muret pole vaja tunda, sest lähitulevikus on Haridus- ja Teadusministeeriumil veel kindel plaan lõpueksameid korraldada. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool avaldasid äsja ühise soovituse abiturientidel eksamid sooritada, seega niipea õppekavast nende kadumist oodata pole.