Berit Sinisaar
Vahel tuleb võimalus minna projektide raames mõnda riiki avastama. Sellest artiklist saate ülevaate nelja õpetaja ning ühe õpilase selle aasta reisikogemustest, mille käigus avastati riike ning laiendati teadmistepagasit. Lisaks tuuakse välja kohad, mida igas linnas tasuks külastada ning räägitakse huvitavatest seikadest.
Heli Tuopi ja Jane Jostov Itaalias
Matemaatikaõpetajad Heli Tuopi ja Jane Jostov käisid koolitusel “Koolielu planeerimine ja kooli hindamine”, mis toimus Itaalias Terracinas 10.–15. jaanuaril. Koolituse sisu kohta teadsid õpetaja Tuopi ja Jostov vähe. Peale nende osales koolitusel kolm sloveenlast, kes olid erinevate täiskasvanute koolituskeskuste koordinaatorid. Väljasõitu juhtis itaallane.
Enne koolitust veedeti kaks päeva Roomas, kus tutvuti linna kaugeleulatuva ajalooga. Sügava mulje jättis Püha Peetri basiilika, kust kirikukupli tipust avanes imeline vaade kogu Rooma linnale. Terracinas külastati antiikset Jupiteri templit ja vanalinna. Kuna tegu on suvituslinnaga, siis soovitavad Heli Tuopi ja Jane Jostov külastada Terracinat suvel. Hotellis ja koolituseruumis oli väga külm ning sooja sai vaid konditsioneerist, mis ei tohtinud töötada samal ajal veekeetjaga, sest siis lõid korgid läbi.
Eestisse naastes saadi aru, et Eesti koolisüsteem on hästi korraldatud, sest siin on bürokraatiat vähe: õpetajatel ja koolil on suur autonoomia otsuste tegemisel. Peamine mõte, mis kaasa võeti oli, et kodutöö tuleks kodus ära teha.
Getriin Aaviste ja Kristina Männik Hispaanias
Matemaatikaõpetaja Getriin Aaviste ja inglise keele õpetaja Kristina Männik käisid 14.–18. märtsil koolitusel “Intelligent Assessment and Evaluation”, mis toimus Malagas Hispaanias. Koolitusele mindi ootusega laiendada oma silmaringi erinevate hindamismeetodite vallas. Projekti põhirõhk oli õppetöö erinevate etappide hindamisel: õpilaste eelteadmiste kaardistamisel, kujundlikul ja kokkuvõtval hindamisel. Lahati erinevaid mängulisi ja loomingulisi võtteid, mida saab erinevate etappide hindamisel rakendada. Koolitusel osales veel kaks õpetajat Liceo Blaise Pascali koolist Rooma lähedalt.
Õpetaja Aaviste ja Männik soovitavad Malagas külastada Malagueta randa ja vanalinna. Meeldejäävaim seik oli esimesel hommikul. Õpetajad pidid kooli jalutama, sest nende Uberi tellimus tühistati. Õnnetuseks sadas sel päeval tugevasti vihma ‒ kiiresti kooli jõudmiseks pidid nad 20–30 minutit paduvihmas vihmavarjudeta jooksma. “Kohale jõudes olime läbimärjad, aga naeratus näol oli suur! Saime tänaval ujuda!” meenutavad õpetajad.
Koolitusel tõdeti, et olukord Eesti koolides on hea. Samuti nõustuti, et meie õpetajatel on palju autonoomiat. Lisaks saadi tuttavaks Itaalia õpetajatega, kellega loodetakse tulevikus koostööd teha.
Koolituselt võtavad õpetaja Männik ja Aaviste kaasa koolitaja lemmiktsitaadi.
“Tell me and I forget. Teach me and I remember. Involve me and I learn.” - Benjamin Franklin.
Regina Grigorjeva ja Viktoria Goršanova Iirimaal
Vene keele õpetajad Regina Grigorjeva ja Viktoria Goršanova said oma esimese Erasmus+ kogemuse 16.–21. mail Iirimaal Dublinis. Koolituse teema oli “Student-centered methodology”. Koolitusele minnes olid eelteadmised, kuidas panna õpilane õppeprotsessi keskele, juba olemas. Oodati just praktilisi nippe, kuidas muuta võõrkeeletunde veelgi efektiivsemaks ning innustada õpilasi võõrkeeles rääkima.
Koolitaja, kes oli kogenud inglise keele õpetaja, pani õpetajad Grigorjeva ja Goršanova õpilase rolli, tehti palju rühmatöid ja korraldati arutelusid. Õpetajate rühmas olid kolm õpetajat Itaaliast ja üks Hispaaniast. Oma rühmakaaslastele tutvustati ka Eesti kultuuri. Kaasa võeti kamašokolaad ja Vana Tallinna šokolaad, mis viis rühmakaaslased vaimustusse. Samuti tutvustasid õpetajad ka eesti keelt ja palusid teistest riikidest kolleegidel hääldada keerulisi eestikeelseid sõnu nagu öö, vöö, öötöö, kuu-uurija.
Suurt muljet avaldas Dublini värvirohkus – värvilised majad, rohelus linnas ja kahekorruselised bussid. Kindlasti tasub õpetajate sõnul külastada Dublinis Trinity Kolledži raamatukogu, mis viis neid ajas mitusada aastat tagasi. Lisaks tasub kindlasti minna ekskursioonile Moheri kaljudele ning käia Dublini Linnagaleriis Hugh Lane.
Peamine mõte, mille õpetajad koolituselt kaasa võtsid, on “loomingulisus ja leidlikkus on hea õpetaja tunnused”. Õpetaja ainult ei õpeta klassi ees oma ainet, vaid äratab huvi ümbritseva maailma vastu ja juhendab lahendama probleeme loovalt.
Laure Kiivit Taanis ja Saksamaal
12.b klassi õpilane Laure Kiivit osales 7.–11. septembril BSP (Baltic Sea Project) Läänemere projektis, et jagada teadmisi ja arutada maailma probleemide ja lahenduste üle. Laure oli täiesti tundmatul maastikul, sest ta polnud kunagi midagi sellist teinud. Konkursil osalemiseks pidi ta kirjutama motivatsioonikirja, kus vastas etteantud küsimustele, ning suve alguses teatati talle e-posti teel, et on valitud Eestit esindama.
Reisimist alustati Eestist juba 4. septembri õhtul, kui sõideti üle Läänemere Stockholmi. Sealt edasi liiguti rongidega Taani ja peatuti paar ööd enne Saksamaale sõitmist projekti koordinaatori kodus Aabenraa linnas. Peamiselt reisitigi Saksamaa ja Taani väikelinnades. Erilist muljet avaldas taasloodud Haithabu viikingite küla. “Seal jalutades oli tõesti tunne, et viikingid on sealt just lahkunud. Kogu küla olid ajaloolased ehitanud autentsete tööriistadega, millesarnaseid võisid kasutada viikingid ise,” kirjutab Laure.
Projekt ise toimus Saksamaal taanikeelses koolis. Projektis pidi iga osalev riik moodustama grupi, kes loovad ühest või mitmest UNESCO kestliku arengu eesmärgist töötoa. Eestit esindanud 3liikmelises grupis valisid kõik õpilased erinevad teemad, mida käsitleda. Laure valis oma teemaks soolise võrdõiguslikkuse ja tema kaaslased valisid energeetika ja tarbimise mõju kliimale.
Laure sõnul olid projektis kokku saanud väga huvitavad ja erinevad noored inimesed. “Igaühel olid omad lood ja arvamused rääkida, keegi ei lõõpinud niisama. Iga vestlus oli kaasahaarav ja isegi vaidlused poliitika üle ei jätnud kedagi külmaks,” meenutab Laure. Samasse õhtusöögilauda võisid sattuda kergelt anarhistlik-sotsialistlik taanlane ja algaja politoloogiatudeng eestlane ning järsku oli laud rahvast täis, sest kõik tahtsid kuulda tulist debatti, kas riigipiirid on vajalikud või ei.
Projekti rahastuse toel anti kõigile kaugemalt tulijatele telk koos vajaliku magamisvarustusega, küll aga olid telgid jaheda ja tuulise merekliima jaoks liiga nõrgad, seega ööbis suurem osa osalejaid kooli võimlas.
Naljaka seigana toob Laure välja, et iga toidukord sõid nad saia ja sooja toitu sai ainult õhtuti. Teisest päevast alates levis noorte seas kiirnuudlipalavik, sest toitaineid jäi pakutud toidust väheseks ja igatseti sooja toitu. Kuna Saksamaal on toit odav, siis said õpilased enda taskuraha eest kõhu täis.
Laure on väga tänulik, et projektist osa võttis. Peamine mõte, mis Laure endaga kaasa võttis oli “Võta alati julgus teha ootamatuid samme – seiklus ei hüüa tulles!”