Elise Marie Olesk
Illustratsioonid: Hedda Saare
“Olen alati tahtnud ja tahan ka edaspidi supelda heas muusikas, nautida seda ise ja panna ka teised nautima,” on öelnud legendaarne eesti dirigent Neeme Järvi. Arvan, et nii mõnigi muusik tunneb sama – muusikast mõnu tundmine ning selle õndsuse jagamine on tähtis osa interpreediks olemisest. Samas ei ole jagamis- ning kogemisrõõm ainukesed positiivsed tegurid musitseerimise juures.
Mitmetes teadustöödes on uuritud muusikaga tegelemise mõju ajutegevusele. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni korraldatud uuring Kansase ülikooli meditsiinikeskuses tõestas, et täiskasvanud, kes on lapseeas tegelenud muusikaga, lahendavad eri kognitiivseid ülesandeid paremini kui täiskasvanud, kes ei ole kunagi pillimängu ega laulmist harrastanud. Katse korraldati seitsmekümne hea tervise juures oleva 60–83aastase seas. Ka arendab musitseerimine mälu. Näiteks on interpreetide või muusikaga tegelenud inimeste kuulmismälu parem kui muusikavõõrastel inimestel.
Lisaks vaimsete võimete korrashoidmisele vanemas eas on muusikaga tegelemine kasulik ka füüsilisele heaolule. Musitseerimine võib alandada vererõhku ning vähendada stressi, ärevust ja depressiooni. Samuti on Berklee Muusikakolledži muusikateraapia osakonna juhataja Suzanne Hanseri sõnul aina rohkem hakatud uurima pillimängu ja laulmise positiivset mõju immuunsüsteemile.
Küsisin ka mõne Poska-Elleri õpilase käest, kuidas on musitseerimine neid arendanud ja üleüldiselt positiivselt mõjutanud. Mainiti laienenud suhtlusringkonda: tänu muusikaga tegelemisele on tutvutud mitmete põnevate inimestega. Ka on musitseerimine arendanud interpreetide oskusi, nagu emotsioonidega toimetulemist, eneseväljendamist, iseseisvust, keskendumisvõimet, ajaplaneerimist, kannatlikkust ning kiiret ja funktsionaalset mõtlemist. Lisaks pillimängule peeti arendavaks ka näiteks noodikirja lugemist ja muusikaajaloo õppimist – miskit, mida algselt võib-olla nii otstarbekaks ei peetagi. Tegelikult aga aitab see kaasa muusiku üleüldisele arengule ning informatsiooni omaksvõtmisele.
Kahjuks leidub positiivsetele mõjutustele vastukaaluks ka negatiivseid. Kui eelnevalt sai mainitud musitseerimise hüvesid vaimsele tervisele, võib see interpreedi psühholoogiale ka täiesti vastupidiselt mõjuda. Pillimäng saab tekitada stressi, ärevust ja isegi depressiooni. Ka füüsilised vigastused pole muusikamaailmas olematud. Sõltuvalt erialast võivad tekkida erinevad pinged, valud ja liigsel harjutamisel on võimalik käed üle mängida.
Küsisin ka muusikaga tegelemise negatiivsete mõjude kohta Poska-Elleri õpilastelt. Toodigi välja probleeme füüsilise ja vaimse tervisega. Musitseerimist peeti vaimselt väga väsitavaks, sest tegevus nõuab süvenemist. Lisaks pingetele ei jäta pillimäng ka palju aega eraelu jaoks: harjutamisele võib kuluda tunde, mida tuleb aga tihti puhkuse ajast võtta.
Sellegipoolest toob muusikaga tegelemine palju rõõmu nii kuulajale kui musitseerijale endale. Eeliseid on kordades rohkem kui puuduseid. Seega, pillid kätte, laul suhu ja lavale!