Autor: Robin Liiber
Foto: Jasper Frey
Üritan praegu alustada loovteksti kõhkluste ja kahtluste teemadel ning ma ei suuda kuidagi esimest tähtegi paberile trükkida, sest olen sellises olekus, et kõhklen ise iga alguse üle, mis paberile kantud. Elu on ikkagi kõige kiuste halenaljakas. Kuid need, kes on kogenud seda, millest kirjutavad, suudavadki ehk läbitud labürinti paremini lugejateni edasi kanda? Elame, näeme! Ja naaseme siinkohal tagasi oma küsimuse rüppe: millest koosneb tänapäeva noorte kõikide eesmärkide saavutamist piirav hirmumüür?
Alustame sellest, et mille poolest oleme me siis kontrastselt eristuvad teistest põlvkondadest. Loomulikult tulevad siia mängu vabaduse elemendid, mida meile pidevalt korrutatakse – kui suurepärane on praegune globaalselt avatud maailm, kui ülimalt lihtne on saavutada enda eesmärgid suurt tööd ja vaeva nähes ning millised võimalused meid avasüli ootavad, mine ja kraba vaid. Kõik need faktid on osaliselt tõesed, sest võrreldes teiste generatsioonidega võibki küünik väita, et oleme ühed õrnad lumehelbekesed, kes tuuleiilidega kõikjale heljuda võivad. Vabaduste maailm on meie ees põlvili. Ja tõepoolest pole meile omased samad katsumused, mis kõigile eelnevatele, kuid seepoolest on uued tipud vallutamiseks jällegi raskemad.
Enamikel noortel, kes kuulevad kahte drastiliselt erinevat jutuvada päev-päevalt nende ellu tungimas, võib see sügaval alateadvuses kõik arusaamad laiali puistata. Näiteks segagem korraks ühte patta paar kõige levinumat arvamust – noorte ees on kõik uksed valla, samas oleme nii poputatud, et ukselink meie käte vahel avanema ei hakka; saame imelihtsalt tutvuda kõigiga, kellega soov on, ja ikkagi oleme üks üksikumaid põlvkondi, kasutud tahvlid näpu vahel; meie käsutuses on üha rohkem informatsiooni kogu planeedilt, millega oma elusid meile sobivalt välja tahuda, siiski huvitume vaid Instagrami glamuursetest eludest, mis nüüd jäävadki meie silme ette kui ideaalid, kuhu püüelda. Mitu korda oleme me kadestanud neid jõukaid modelle, kes meile ekraanilt oma ilusas mullis vastu naeratavad? Kas ei pane kõik need faktorid üht inimest oma võimetes kahtlema ja kartma ka läbikukkumisi rohkem kui Vikatimeest ennast? See on nagu kassi lollitamine mõne vana hea punase laseriga, mille täpi järel kiisuke jookseb end kasvõi hingetuks, kuid kelmikas täpp jääb ikkagi püüdmatuks. Tule ja võta… aga vaat ei saa!
See tiraad võikski selgitada tagamaid, mis panevad meid ühe koha peal ringi tammuma kui Hamletite rivi. Me oleme muutunud nii sotsiaalseteks olevusteks, et kõigi arvamus läheb meile väga kiiresti südametesse – vaata vaid oma sotsiaalmeedia kontot ning leiadki enese eest kõik arvamuste nimekirjad, mille järgi ümber talitada oma elukaar. Ja see ei puuduta ainult noori, vaid kehtib ka kõigi teiste suhtes. Meie oleme lihtsalt esimesed, kes neid vilju mekkida saavad. Maitseteks kerkimas peaaegu hullumiseni viivad kaalutlemised enne riskide kergitamist, peaasi, et vaid keegi teine ei solvuks või arvaks minust midagi halvasti. Ehk ei peaks ma sellisel juhul üldse kuidagiviisi toimima – kõigile parem. Kirjutan rahulikult oma optimistlikku blogi edasi, räägin kõigile suurtest plaanidest, mis ees ootavad, ja istun lõpuks siin pettumuste laviinis ja sõnan: “Oh, midagi ei juhtunudki.”
Oleme kui peeglid, mis ei peegelda seda, mida näeme, vaid seda, mida vaataja tahab näha, arvates, et see teeb meid kuidagi väärtuslikumaks antiigikauplejate seas. Kuid sellisel juhul pole me enam peeglid, vaid meeldivaid pildikesi vahetavad müügireklaamid Tallinna bussijaamas.
Teiste arvamuste järgi elamine, asjade ebarealistlikult võtmine, läbikukkumiste ja riskide pöörane kartus – need on aspektid, mille tänapäeva noored (kuid mitte ainult noored!) võiksid siirusest iseenda vastu luubi alla võtta. Mida teha, et neid käitumismustreid muuta? Selle tee peavad kõik kahjuks omal käel üles leidma. Ka kirjatüki autor on alles suurel rännakul ja vastused leiab igaüks enda teekonnal ise. Sest rajad, mida läbime, pole samasugused. Seega, nii palju, kui on erinevaid teekondi, on ka erinevaid vastuseid. Oluline on, et teekond, mida tallad, oleks sinu valitud.
Comments