Tekst ja fotod: Eliise Peržinski
Minu uurimistöö teema on “Meigitoodetes sisalduvad kemikaalid ja nende mõju nahale”. Nagu juba töö pealkiri ütleb, uurisin, milliseid kemikaale meigitooted sageli sisaldavad, ja kuidas need nahka mõjutavad. Praktilise töö raames valmis looduslikest koostisosadest meigieemaldaja (vaata pilt 1). Valisin selle teema sellepärast, et olen ise sagedane kosmeetikatoodete kasutaja, ja mõnda toodet kasutades olen tähele pannud erinevaid nahareaktsioone: punetust, vistrike teket ja sügelust. Teadsin ka varem, et mitte just iga meigitoode pole ohututest ainetest valmistatud, ning seetõttu tahtsin lähemalt uurida, milline oht kaasneb ohtlikke kemikaale sisaldavate meigitoodete kasutamisel ja kuidas valida ohutuid tooteid.
Peamiseks eesmärgiks oli leida tavapärastele koostisosadele efektiivseid looduslikke alternatiive, millest saaks ise ühe meigieemaldaja luua, mis on tõhus ning igale nahatüübile sobilik. Lõpliku retseptini jõudmiseks katsetasin erinevaid alternatiivseid puhastavaid koostisosi, et valida välja parimad (vaata pilt 2). Seejärel hakkasin erinevates kogustes koostisaineid omavahel segama. Meigieemaldaja loomisel oli olulisel kohal ka selle lõhn ning värvus, et kasutajal oleks meeldiv toodet kasutada. Koostasin viis erinevat retsepti (vaata pilt 3) ning viimane vastas nõuetele - see oli tõhus, meeldiva lõhnaga ning võimalikult neutraalse värvusega. Paljud looduslikud lõhnaained, mida katsetamisel proovisin, andsid punakat värvust, mis pole aga meigieemaldajale iseloomulik. Katsetasin kõigepealt meigieemaldaja tõhusust käelabal ja hiljem ka näol. Kui jäin tulemusega rahule, andsin selle ka viiele inimesele katsetamiseks. Tagasiside oli valdavalt positiivne. Toodi välja, et meigieemaldaja ei ärrita nahka, lõhnab hästi ning see niisutab nahka. Negatiivsete külgedena leiti, et meigi eemaldamiseks kulub rohkem aega ja toodet, mistõttu on vaja seda sageli juurde valmistada. Lisaks on sel lühike säilivusaeg, eriti, kui meigieemaldajat ei säilitata külmkapis. Külmkapis seisab see umbes kaks nädalat, aga toatemperatuuril vaid viis päeva.
(Esimese vatipadjaga kasutati looduslikku vahendit, selle all oleva vatipadjaga kasutati tavalist meigieemaldusvahendit, et näha kui palju jumestuskreemi oli nahale alles jäänud)
Töö käigus valmis lisaks ka analüüs kolmest poest saadaolevatest meigitoodetest, mille valisin suvel läbi viidud küsitluse põhjal. Uurituid meigitooteid kasutavad ka mitmed poskalased.
Uurisin kahe meigieemaldaja Garnier Skinactive micellar cleansing water all-in 1 ja Nivea micellair skin breathe expert micellar water ning Maybelline FIT ME dewy + smooth jumestuskreemi koostist. Leidsin mitmeid kantserogeenseid ehk vähki põhjustavaid aineid nagu näiteks polüaminopropüül biguaniid, titaandioksiid ja diasolidinüüluurea. Aga leidus ka mitmeid allergiaid põhjustavaid koostisosi, näiteks oktinoksaat ja propüülparabeen, ning neid, millel on ranged regulatsioonid. Viimane viitab selgelt sellele, et aine pole täielikult ohutu, lihtsalt väike kogus ei ole eluohtlik, mis aga ei välista ohtu pikaaegsel kasutamisel. Koostisosade nimistust leidsin ka erinevaid parabeene, mille kasutamist on püütud viimaste aastate jooksul vähendada, nendest ainetest teavad inimesed sageli rohkem.
Huvitavad faktid
Ühe meigitoote moodustavad 15-50 erinevat koostisosa.
Meigitooted sisaldavad vett, emulgaatoreid, säilitusaineid, lõhnaaineid, värvaineid, paksendavaid ja pehmendavaid aineid.
Kosmeetika positiivne mõju: kaitse saaste ja tolmu eest; õiged tooted tagavad niisutust, muudavad naha pehmemaks ja siledamaks, ühtlasemaks.
Kosmeetika negatiivne mõju: ärritus, punetus, sügelus, erinevad nahavärvi muutused, kantserogeenseid aineid sisaldavad tooted põhjustavad vähki, ummistunud poorid, akne, enneaegne vananemine (loomulikult sõltub kõik sellest, milliseid tooteid kasutatakse ning kuidas seda tehakse).
Looduslikud puhastavad ained on näiteks mesi, roosivesi ja pärnaõied; niisutavad on erinevad õlid (nt argaania, oliivi, jojoba) ja aaloe; lõhnaainete ülesandeid täidavad kardemon ja lavendel.
Tuntumad ohtlikud kemikaalid on formaldehüüd, erinevad parabeenid ja ftalaadid.
Üldiselt ollakse arvamusel, et kosmeetikatooted pole nahale head, sest need võivad sisaldada ohtlike kemikaale. Ka minu uurimus leidis sellele kinnitust. Nimelt sisaldas uuritav jumestuskreem metüülparabeeni, mida peetakse üheks viiest kõige ohtlikumaks koostisaineks kosmeetikatööstuses. Samuti oli mitmeid koostisained, mis olid kantserogeensed. Leidsin ka mitmeid koostisaineid, millel on ranged regulatsioonid, sest teatakse nende kahjulikest mõjust nii selle kasutajale kui ka keskkonnale. Üks selline aine on polüaminopropüül biguaniid, mis soodustab vähki ja omab geenimutatsiooni põhjustavat omadust. Samuti leidsin mitmeid looduslikke alternatiive kemikaalide asendamiseks. Kõige suurem üllataja oli minu jaoks mesi, mis oli üllatavalt hea puhastava toimega. Nii et, kui juhuslikult pole meigieemaldajat käepärast, siis mesi saab meigi eemaldamisega hakkama. See pole just meeldiv, aga siiski parem variant, kui meigiga magama minemine.
Kokkuvõtvalt, mida peaks meigitooteid valides teadma?
Vali tooteid koostisosade, mitte ainult hinna järgi. Meigitooteid ei pea olema palju, aga need peavad kindlasti olema kvaliteetsed. Naha seisukord peegeldab inimese tervislikku seisundit ning ohtlike ainetega meigitoodete kasutamine jätab pikas perspektiivis nahale jälje.
Kosmeetikatoodete koostisosi on liiga palju, et kõiki meelde jätta. Aga hea nipp on meelde jätta sageli kasutatavad ohtlikud ained (phthalate, formaldehyde, parabens, “fragrance”, PEGs, Sodium lauryl sulfate - tõin näited inglise keeles, sest toodetel pole enamasti koostisainete eestikeelseid nimetusi). Teades paari tuntumat, ei luba südametunnistus pooli asju poest osta.
Kui otsite internetist infot mõne koostisosa kohta, siis usaldage veebilehti, millel olev info põhineb Euroopa Liidu regulatsioonidele. Nimelt on Euroopa Liidu regulatsioonid palju rangemad kui USA omad. Sattusin ise ka kõigepealt uurmisega pahuksisse, kasutasin USA regulatsioonidel põhinevaid veebilehti, sest neid on internetis palju rohkem. Aga vastavalt USA regulatsioonidele on kõik põhilised koostisained ohutud. Võrdluseks toon fakti, et Euroopa Liidus on keelatud üle tuhande koostisaine kasutamine, aga USAs vaid 13.
Koostisosade ohutuse otsimine võib osutuda väga keeruliseks, sest igal koostisainel võib olla lausa mitukümmend sünonüümset nimetust.
Vana ja hea soovitus on ikkagi see, et meigitooteid ei peaks kasutama igapäevaselt. Juba see säästab teie nahka ja nii saab soetada kvaliteetsemaid tooteid, sest loogiliselt võttes, mida vähem kasutatakse, seda väiksem on ka toote kulu. Pärast uurimistöö tegemist võin ausalt väita, et kasutan kosmeetikat kordades vähem ja vaid siis, kui näen selleks vajadust.