Tekst: PIllerin Peterson
Illustratsioon: Daniel Petuhhov alias Kukeke
Kevad
inimene on sotsiaalne
aga hoia vahet! karda ligimest!
suhtlus on essentsiaalne
räägi! ära vaiki!
üksindus pole potentsiaalne
ei toimi! ei suuda!
karantiin on spetsiaalne
meede? vahend? abinõu?
olukord on kommertsiaalne
osta maske! osta kohe(,) hulgi!
küsimus on eksistentsiaalne
kuidas? miks? ja millal?
tõde ei ole konfidentsiaalne
inimene pole antisotsiaalne
Suvi
time out ja vaherahu
!andkem armu!
küll hiljem on aega
aega tegutseda
viirus on heisanud valge lipu
oli ka juba aeg
?kaua ikka jaksab?
nautigem vabadust
olgugi et see on hetkeline
ja võibolla
?võibolla jääb ta pikemaks?
Sügis
veripunased lehed lehvivad hoiatuslipuna
üha lühenevad päevad ennustavad peagisaabuvat pilkast pimedust
langevad temperatuurid annavad aimu lähenevast tormist
kuid teekäija ei hooli, ei näe
[tuulehoog]
koos lehtedega kaob üürike meelerahu
maad võtab novembrikuine ärevus, ootamatu mõtteselgus
üha hoogu koguv tuul on vaka alt pääsenud
kuid nüüd on hilja, armas teekäija, otsi parem varju
[paduvihm]
hallid pilvetombud matavad sinise taeva
mudane pinnas mõjub püünisena
üha raskem on leida tormi eest varju
kuid teekäija ei alistu, ta pressib otsusekindlalt vastutuult
[kõuekärgatus]
möödanikuks on saanud suvine rahuaeg
nüüd teekäijal vaja vaid leida koobas, kuhu vajadusel talveunne vajuda
mõttes küsimus
millal küll jõudsid lehed nii punaseks minna
Talv
viirus
loodusliku missiooni alandlik teener
bioloogia seaduste kannupoiss
paratamatuse ohver
vireledes elusa ja eluta looduse piirimail
järgib kohusetundlikult
või on kohustatud järgima?
üksikasjalikult
viiruslaste pühakirja:
tungida kontvõõrana sisse
koloniseerida keha
isoleerida
!paljuneda!
!päästa liik!
pühkida teelt ebaoluline
südametult
sest teate, et pole südant, kellele tunnistust anda
te teate, kuidas see (k/n)äib
kuid mis edasi??
küll varsti saabub sümbioos
või apaatsus?
unustus, et üldse keegi oli
miski oli
viirus
gripp no. 2
palju õnne
sa sulandusid ühiskonda
