Elis Ehrlich
Fotod: erakogu
Teist aastat järjest on Tartu Jaan Poska gümnaasiumis olnud võimalus teha valikukursusena ka kogukonnapraktikat, mis on koolide ja vabaühenduste koostööprogramm. Õpilased saavad valida umbes 150 vabaühenduse seast koha, kus teha lühipraktika, millega kogukonda paremaks muuta. Kuna valikut on palju, siis leiab kindlasti igaüks omale midagi meelepärast. Meeldiv on ka see, et praktikat saab teha terve õppeaasta jooksul omale sobival ajal ja kohas.
Mina valisin oma praktikakohaks Varjupaikade MTÜsse kuuluva Võru loomade varjupaiga. Valisin selle koha ennekõike sellepärast, et olen suur loomade armastaja, ja teades, kui paljud loomad on omanikuta jäänud või tänavale jäetud, siis soovisin ka oma panuse anda, et nad kiiremini uue kodu leiaks. Mina sain varjupaika abistada mitut moodi, näiteks koertega jalutamas käimine, kasside ja kassipoegadega tegelemine, kassitubade koristamine, aiatöödes aitamine, koertega seltsimine ja tegelemine n-ö jooksvate ülesannetega. Varjupaikadel on alati hea meel näha uusi vabatahtlikke, kes tahavad loomi aidata. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam kogemus see, kui pärast jalutamas käimist koeraga, kes oli elanud ainult kinnises korteris ning sellepärast väga kartlik, otsustas üks perekond talle kodu pakkuda.
Minu muljed on enam kui positiivsed, sest sain teha seda, mis mulle meeldib. See kogemus pani mind elu ka natukene teise pilguga vaatama, sest sain rohkem teada, kui palju peavad varjupaigad loomade heaolu nimel vaeva nägema. Lisaks aitas praktika kindlasti kaasa ka minu tulevikuplaanide osas, kuna sain kindlust sellele, et tahan ka ise tulevikus rohkem aidata, näiteks luues ise MTÜ. Mina soovitan kogukonnapraktikat 100% kõigile, sest see on õpetlik ja lahe kogemus, mille käigus on võimalik kohtuda paljude huvitavate inimestega, ja sellele tagasi vaadates on hea teada, et oled midagi meie kogukonna jaoks head teinud.
