Daniel Petuhhov
Fotod: erakogu
Kevad on taaskord saabunud, sellega seekord üheskoos pisut ebatavaline karantiin ja õppekorraldus. Üsna pea on abituuriumil ees ka lõpueksamid. Kuna üks lend õpilasi lahkub, tahtsin enne kooliaasta lõppu teha intervjuu ühe abituriendiga. Seda õpilast teavad kindlasti paljud tema rõõmsate kilgete järgi, ta on Mia–Karo Ints!
Millega tegeled väljaspool kooli? Mul on kooli kõrvalt päris mitu töökohta. Olen ka tegelenud veebidisainiga ja töötanud Sõbralt Sõbrale kaupluses klienditeenindaja ning raamatupidajana. Loen palju raamatuid, ideaalis üritan lugeda ühe raamatu nädalas. Osalen paljudes projektides. Esimest korda elus saan öelda, et teen regulaarselt trenni. Üritan hoida elus ka oma sotsiaalseid suhteid. Mulle üldiselt meeldib, kui mu päevad on sisustatud hommikust õhtuni. Kuidas on Sinust saanud õpilasesinduse ,,mitteametlik’’ liige? Kõik algas sellega, et mul oli vaja teed teha: ma teadsin, et õpilasesinduse ruumis on keedukann. Mind kutsutakse pesaloomaks, sest ma kodustan kohti kähku ära ja ma otsustasin, et teen seda ka õpilasesindusega. Ükskord jäin seal magama ja ärkasin keset koosolekut üles. See oligi mu esimene koosolek, kus anti mulle ülesanne. Mind on lihtsalt omaks võetud. Mida soovitaksid 10. klassi endale? Kõigepealt rahustaksin ennast maha, olin siis suur närvipundar. Ütleksin, et kõik asjad loksuvad paika, kõik suhted ei peagi toimima ja ma lõpuks leian enda koha ja enda inimesed. Annaksin ka soovituse, mida sooviksin kindlasti järgida ka 5 aasta pärast: ära tööta üle! Aga hetkel kipun seda soovitust isegi eirama. Kas ja kuhu Sa lähed edasi õppima? Kindel plaan on minna edasi õppima Inglismaale, kõige suurem küsimus on vaid, millist ülikooli valida: mind võeti vastu igale poole, kuhu kandideerisin. Paraku armastab elu mulle kaikaid kodarasse visata ja sain majanduskriisi, Brexiti ning pandeemia, mis teevad Inglismaale minekut raskemaks. Peamine soov on minna õppima meediat ja kommunikatsiooni või mõnd selle alaharu. Hetkel on mu valikus Nottingham Trent University, Birmingham City University ja Buckinghamshire New University. Kui peaks juhtuma, et Sa ei saa Inglismaale, mida Sa siis teed? Ei ole ükski sidrun liiga hapu, et sellest ei saaks teha limonaadi. Midagi tuleb ikka välja, võibolla tuleb ka 2007. aasta Britney Spearsi stiilis meltdown, aga ma saan hakkama. Alustuseks üritan ikkagi esimese plaaniga läbi lüüa. Kas on ka plaan Eestisse tagasi tulla? Olen õppinud, et ei tohi teha pikaajalisi plaane, aga südames olen kindel, et tagasi tulen varem või hiljem. Olen ikkagi Eesti patrioot. Mida teed, kui kool on kaugõppel? Kindlast ei ole see lisavaheaeg, ma arvan, et mul on väga tihedalt planeeritud karantiin: tahan ära teha õppimise kõrvalt kõik asjad, mida olen kooli ja töö kõrvalt edasi lükanud. Näiteks lugeda läbi 40 raamatut, koristada ära iga nurk kodus ja leida vastused oma identiteedikriisile ja eksistentsiaalsetele küsimustele. Üldiselt üritan oma elu nii kokku võtta kui võimalik. Märkimisväärset kirjandust, mida soovitaksid lugeda? Minu enda kõige kõige lemmikumad raamatud on Victor Hugo ,,Hüljatud’’ ja Margaret Mitchelli ,,Tuulest viidud’’. Kuna karantiini ajal ei pääse paljud raamatukogudele ligi, siis internetis on ligipääs mitmetele imelistele lühijuttudele, ma koostasin isegi soovitusnimekirja paarikümnest lühijutust. Neid on seal pikemaid ja lühemaid, need on suurepärased karantiinis lugemiseks. Osad on isegi paremad kui romaanid. Mia soovituste link: https://docs.google.com/document/d/187F7xxlFiLvc24JiEtKOocqjy66ZAzunl4TpQdpzklk/edit?usp=sharing
Mis on Sinu jaoks elu mõte? Olen jõudnud järeldusele, et elul ei olegi kindlat mõtet, aga see ei tähenda, et me ei saa oma elu nautida. Ma üritan leida rõõmu väikestest asjadest.
Mis on Sinu rõõmu allikad? Kuna ma olen ambivert, siis minu ekstravertne pool saab rõõmu sõpradest ja eriti momentidest, kui naerame nii, et pisarad tulevad silma. Introvert minus saab rõõmu aga jõulutulukestest, kohvist ja voodis teki all keras olemisest. Millistele õpetajatele oled enim tänulik? Neid õpetajaid on mitu. Esiteks Valdre, tema tunnid on mu lemmikud ja olen temalt saanud palju häid lugemissoovitusi. Hommik, sest ta on kolm aastat talunud mu mölapidamatust ja rumalaid küsimusi. Kindlasti ka mu oma klassijuhataja õpetaja Säre, kelle igaesmaspäevase motivatsioonikõneta ei kujutaks elu enam ettegi. Sandra Sagar ei õpeta küll enam meie koolis, kuid tema tutvustas mulle ka palju minu nimekirjas väljatoodud lühijutte. Kas Sul on koduloomi? Jah, mul on koer Lulu, kes on 11-aastane memmekas, ta on minu hingesugulane, kes on olnud minu kõrval parematel ja halvematel aegadel. Meie pere kõige nooremad lemmikud on Lulust täpselt 10 aastat nooremad kassid. Nad on täiesti oinad, metsikud ja lollid, ronivad igale poole ja jooksevad peaga vastu seina, Zoe ja Zara. Neid saab jälgida Instagramis @zoe.n.zara ja @lulu_ints. Milline on muusika roll Su elus? Muusika on minu jaoks suur kirg, mul on 11 aastat muusikalist haridust Ellerist ja loendamatu arv Spotify playlist’e, millega ma näen tohutult vaeva. Ma disainin ise neile kaanefotod ja lisan neisse iga päev uut muusikat; ma ütleks küll, et olen kogunud enesele muusika koorekihi. Kui oleksid üksikul saarel, mis oleks kolm asja, mis endaga võtaksid? Piisab ainult ühest asjast, minu käekotist. Seal on sees kõik vajalik: toit, jook, raamatud ja kõlarid, vajadusel ka viis, kuidas sealt saarelt minema saada. Kui ma oleks seal saarel puhkamas, võtaks kaasa ka oma sõbrad ja koduloomad. Kas Sul on lemmik kohvik? Säde kohviteek, kuna seal on nii hea õhkkond. Olen seal veetnud tunde oma elust (ja kahjuks kulutanud sadu eurosid), saan seal väga hästi keskenduda, lugeda ja õppida. Seal on väga head salatid ja koogid, aga tagasihoidlikult tunnistan, et pakutav kohv ei ole just mu isiklik lemmik.
Aitäh, Mia, Sihkri toimetus soovib sulle kõigis tegemistes palju edu!