top of page
Search
  • sihkerjpg

Elu on seiklus - intervjuu Karmen Bruusiga

Greta Vind

 
 

See suvi oli 11.a klassi õpilasele Karmen Bruusile eriti teguderohke. Kergejõustiklane osales mitmel võistlusel: MM-idel USAs ja Kolumbias ning EM-il Saksamaal. Temast sai üleöö tõeline superstaar ning nüüd ei ole neiu nimi võõras kellelegi. Otsustasin sportlasega rahutoas maha istuda ning Bruusi karjääri kohta rohkem teada saada. Karmen on üks tõeliselt vinge neiu, kes inspireerib ka teisi oma eesmärke saavutama ning unistuste nimel vaeva nägema.


Karmen, räägi natuke sellest, kuidas sa leidsid tee kergejõustikuni.

Algul tegelesin üldsegi võrkpalliga. Meil on kodus võrkpalliplats, ja kui ma väiksem olin, korraldasid vanemad seal sõpradega võistlusi. Aga umbes 2. klassis läksin kergejõustikutrenni. Meil oli koolis olnud spordipäev, kus sain kaugushüppes üsna hea tulemuse, ning pärast seda võttis treener Kersti Viru minu emaga ühendust.


Millised tunded valdasid Sind enne Oregoni MM-ile minekut?

Teistele spordihuvilistele võis jääda mulje, et ma läksin MM-ile vaid kogemust saama. Tegelikult olime treeneriga enne arutanud, et kui võistlema minna, siis ikka korralikult. Eesmärk oli finaali jõuda. Ma olin väga elevil, et saan võistelda maagisel Hayward Fieldi staadionil.


Milline oli Sinu reaktsioon pärast isikliku rekordi saavutamist USA finaalis?

Ma teadsin, et ma suudan kõrgele hüpata. See latt ei tundunud olevat nii kõrge, et ma ei suudaks seda ületada. Sisimas lootsin, et hüppan 1,96-lise rekordi. Aga ma ei osanud arvata, et see nii ruttu tuleb. Olin väga üllatunud.


Kes on Su suurim eeskuju spordimaailmas?

Mul ei ole kindlat eeskuju. Ma jälgin küll erinevaid kõrgushüppajaid Instagramis, kuid pigem teen sporti enda jaoks. Üritan iga päev olla parem inimene ning saavutada rohkem. Mind motiveerivad ütlused, nt “Elu on seiklus”, mida olen ka oma intervjuudes maininud. See paneb mind nautima rohkem hetkes viibimist ning heitma kõrvale muremõtted. Kui võistlusel läks halvasti, siis nii ongi. Saan olukorda analüüsida ja mõelda, kuidas järgmine kord paremini teha.


Spordiga tegeledes on tähtis jälgida ka oma toitumist. Millised on Sinu toitumisharjumused? Kas Sa pead mingit dieeti, jälgid kaloreid vms?

Spordis oleneb väga palju alast. Näiteks sprinterid või 100 meetri jooksjad ei pea nii palju kehakaalu jälgima kui kõrgushüppajad. Kaalu jälgimisega ei tohi liiale minna. Mina jälgin kaalu pigem enda jaoks. Enne võistlusi vaatan rohkem, mida söön.


Mis on Su edu saladus? Kas selles, et treenid kuus korda nädalas, Sul on motiveerivad treenerid või on asi Sinu enda tahtejõus?

Ma arvan, et see on mitme asjaolu kombinatsioon. Kindlasti on suur roll treeneritel, tänu kelle õigele juhendamisele olen suutnud vältida vigastusi. Samuti on mu trennid väga ägedad. Ma usun, et veidi peab talenti ka olema. Ma ei võta sporti liiga tõsiselt. Ma teen seda, sest mulle meeldib kõrgele hüpata.


Millega Sa tegeled väljaspool kooli ja trenni?

Mulle meeldib lugeda. Kõige lihtsam on lugeda noorteromaane, sest need on nii huvitavad. Näiteks John Greeni “Kilpkonnad alla välja”. Samuti jälgin Vormelit. Minu lemmik on Ferrari piloot Charles Leclerc. Iga kord kui ma reisil olen, siis otsin lennujaamast F1 ajakirja. Siiamaani olen leidnud väljaande Inglismaa lennujaamast.


Kuidas Sul esimene õppeaasta Poskas kulges?

Kümnes klass läks väga hästi. Ma olen nii rahul, et ma just Poska valisin. Ma arvan, et kui ma oleksin teise kooli valinud, oleks spordi ja kooli ühildamine palju raskem olnud. Õpetajad on nii vastutulelikud, toetavad ja sümpaatsed. Äge on vaadata, kuidas neile meeldib oma tööd teha. Eriti tore on see, et suvel pärast võistlusi kirjutas mitu õpetajat mulle ning soovis õnne.


Mis on Sinu järgmised eesmärgid?

Märtsis on Euroopa sisemeistrivõistlused, seal soovin finaali saada. Samuti proovin endale pingelistes olukordades meelde tuletada, et ma naudiksin seda, mida teen.


36 views0 comments

Recent Posts

See All

Labidaga näkku - akadeemiliselt?

Kirjutas Skorpion Kesk kevadist eksamimaratoni ja ülikoolistressi otsustasin korraks seisatada ja tagasi vaadata. Eesti haridussüsteem on küllaltki kaugele tulnud, oleme õpilastena kogenud nii mahajää

bottom of page