Sandra Karo
Vett kasutatakse, et toitu valmistada, riideid ja nõusid puhastada, käsi pesta — peaaegu igal pool. Võib väita, et selle tähtsaim kasutusala on joogivesi. Kuigi see on ebameeldiv, on riideid pesemata võimalik elada, kuid vedelikke tarbimata on võimatu ellu jääda. Millist vett siis jooma peaks? Kas näiteks vitamiinivett või hoopis uut tulijat turul: aluselist vett?
Vitamiinivesi võib olla kasulik nendele, kes ei saa piisavalt vitamiine toidust, kuid seda tarbida ei ole vajalik ning seda ei peaks juur- ja puuviljade alternatiivina kasutama. Vitamiinivesi sisaldab palju sahhariide ning võib viia ülekaalulisuseni. Näiteks on joogis Vichy Vitamin Sport 100 milliliitri kohta 6,2 grammi suhkrut. Pudelis on vedelikku 750 milliliitrit, mis tähendab, et terve pudeli tarvitamisel saab inimene suhkrut 46,5 grammi. Päevane kogus lisatud suhkruid peaks aga jääma alla 25 grammi. Mõnikord on ka kahjulik vitamiinivett tarbida, kui päevane vitamiini annus on juba ületatud. Parem on juua tavalist vett ning toituda tervislikult.
Aluselise veega on lood mõnevõrra keerulisemad. Leeliselise keskkonnaga vesi ei ole tegelikult mingi moodne leiutis. Paljudes Eesti piirkondades, kaasa arvatud Tartus, on kare vesi ehk selles on lahustunud palju mineraale. Need mineraalid muudavadki keskkonda leeliselisemaks. Jaan Poska gümnaasiumi kraanivee pH on ~7,5, mis tähendab, et see on kergelt aluseline. Igapäevase joogivee pH peaks jääma vahemikku 6,5-8,5. Müügil on ka vett, mille pH on üheksa või veel kõrgem — sellest tulebki juttu aluselise vee mõiste all.
Sellise vee tarbimise eelistena reklaamitakse tervemaid luid tänu suurele mineraalide sisaldusele ning kõrge vererõhu ja veresuhkru langust, sest vere viskoossus väheneb. Väidetakse, et aluseline vesi ennetab vähki ja südamehaigusi, sest vähirakud kasvavad paremini happelises keskkonnas. Samuti propageeritakse vananemisvastast toimet tänu intensiivistunud kollageeni tootmisele ning kaalu langemist, sest kehas ladestub vähem rasva. Öeldakse ka, et see kustutab efektiivsemalt janu ning puhastab keha toksiinidest. Oluline on siinkohal mainida, et paljusid nendest toimetest pole tõestatud.
Aluselisel veel on ka mitmeid miinuseid. Esiteks, ei pruugi mineraalide sisaldus küllaltki suur olla. Kui vesi on kunstlikult aluselisemaks tehtud, võib see sisaldada saasteaineid. Teiseks, aluseline vesi võib takistada toitainete imendumist ning põhjustada seedehäireid. Tavainimese jaoks võivad probleemiks olla kuiv ja sügelev nahk ning maoärritus. Äärmuslikel juhtudel võivad aga tekkida metaboolne alkaloos ja piima-leelise sündroom. Aluselist vett ei soovitata juua üle 60-aastastel ja neeruhaigusega inimestel ning seda ei peaks tarbima koos toiduga.
Jaan Poska gümnaasiumi kraanivett on turvaline ja koguni tulus tarbida iga päev. Kasulik on juua ka looduslikku mineraalvett. Võib järeldada, et ei ole mõtet eraldi minna poest aluselist vett ostma ning parem on tarbida tavalist kraanivett. Ka vitamiinijooke ei ole vaja osta. Vitamiinide ja mineraalide puudusel tasub konsulteerida arstiga.
Comments